Euroopa Liidu edumudel takerdunud

Suuremat selgust viisavabaduse või Euroopa Liiduga liitumise perspektiivi kohta, mis sõjast ja majandusraskustest vintsutatud ukrainlastele kindlustunnet annaks ning moraali tõstaks, Ukrainal Riiast loota ei ole.

Ja suuri pealkirju polegi vaja, leiab Rootsi endine välisminister Carl Bildt, kes koos Poola endise välisministri Radoslaw Sikorskiga ELi idapartnerluse programmi 2009. aastal käima lükkasid. „Kui arvestada, et 2013. aastast on idapartnerluse vastu paisatud kõik jõud massiivsest valekampaaniast tankide ja sõduriteni, siis on juba senisel kursil jätkamine edu märk,“ kirjutas Bildt tippkohtumise eel avaldatud arvamusartiklis.

ELi idapartnerluse eelmisest tippkohtumisest Vilniuses 2013. aasta sügisel said alguse sündmused Ukrainas. Ukraina toonane president Viktor Janukovitš jättis Venemaa survel Vilniuses ELi ja Ukraina assotsiatsioonilepingu allkirjastamata, mis vallandas Kiievis Maidani väljakul protestimeeleavaldused. Järgnes Krimmi annekteerimine ning separatistide võimu haaramine riigi idaosas. Surma on saanud üle 6000 inimese ja riigi majandus vaagub kollapsi äärel.

Idapartnerluse idee ja eesmärk oli pakkuda Armeeniale, Aserbaidžaanile, Valgevenele, Gruusiale, Moldovale ja Ukrainale sarnaseid „stiimuleid“, mis aitasid Kesk-Euroopal ja Balti riikidel teha arenguhüppe, mis on neist praeguseks teinud demokraatlikud Euroopa Liidu riigid.

EL ei oska oma edulugu jutustada

„See (Ida- ja Lääne-Euroopa taasühendamine – toim) on Euroopa Liidu tohutu edulugu, mida Euroopa Liit ise kuidagi jutustada ei oska,“ rääkis läinud nädalal Tallinnas Prantsuse üks tuntumaid ajaloolasi ja politolooge Jacques Rupnik, kes juhib rahvusvaheliste uuringute keskust CERI ja on professor Sciences Po ülikoolis Pariisis.

Paraku tuli Rupnikul tõdeda, et Euroopa Liidu naabruspoliitika on praeguse seisuga läbi kukkunud nii idas kui lõunas – Ukrainas puhkes sõda ning Euroopa lõunapiiril on tohutu põgenike tulv Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast. Nn Araabia kevadest on kõige stabiilsemana välja tulnud vaid Tuneesia. „Demokratiseerimise lootuse asemel on Euroopa äärealadel juhtunud hoopis midagi muud,“ nentis Rupnik.

Välispoliitiline kontekst on muutunud – Venemaa on muutunud ning tõlgendab idapartnerlusse protsessi nüüd teravalt enese vastu suunatud arenguna. Venemaa välisminister Sergei Lavrov hoiatas teisipäeval Brüsselis ELi sammude eest, mis kahjustaksid Venemaa huvisid. Veel 2013. aastani oli Moskva suhtumine idapartnerlusse leige, kuid nüüd tahab Venemaa Ukrainat näha pigem aasta algusest käivitunud Euraasia Liidus koos Valgevene, Kasahstani, Kõrgõzstani ja Armeeniaga. Samal ajal näitab Balkani riikide käekäik, et isegi perspektiiv saada Euroopa Liidu liikmeks ei pruugi alati arengut positiivses suunas edasi viia.

Kõik need probleemid tabavad Euroopat ajal, mil Euroopa Liit ise eneses kõhkleb ning populistid pead tõstavad. Raske on sõnastada ja kokku leppida ühist poliitikat. Ent kui naabruspoliitika nii idas kui lõunas täielikult kokku vajub ja Euroopast saab sisserände sihtmärk, on see poliitiline dünamiit Euroopa Liidule endale, hoiatas Rupnik.

Ootus vabakaubanduslepingutele

Riia tippkohtumiselt oodatakse, et ELi liidrid kinnitavad üle Ukraina, Moldova ja Gruusiaga läinud aastal sõlmitud ulatuslikud vabakaubanduslepingud. „Kõige olulisem signaal saab olema ELi lubadus, et need lepingud jõustuvad,“ nentis Bildt, ärgitades Euroopa Liitu naabruspoliitika riike senisest veelgi enam toetama. Lihtne see ei ole, pikaajalist stabiilsust on raskem ehitada kui lühiajalist ebastabiilsust tekitada.

„Kuid kui anda Kremlile ja selle liitlastele edu võimalus, siis ei õõnesta see mitte üksnes idapartnerluse riike, vaid võib ohtu seada rahu terves Euroopas,“ hoiatas Bildt, kes Rootsi välisministri ametist lahkumise järel nõustab nüüd Vene oligarhile Mihhail Fridmanile kuuluvat firmat Letter One.

Idapartnerluse riikides on Armeenia ja Valgevene liitunud Venemaa juhitud Euraasia Liiduga, Aserbaidžaan aga seni nii ELi kui Venemaa suhtes distantsi hoidnud. Võtmesõna edaspidiseks on diferentseerimine, ütles üks ELi ametnik agentuurile DPA tippkohtumise eel.

Välistada ei saa sedagi, et Riias võivad idapartnerluse teemad jääda muude hetkel pakilisemate teemade varju nagu Vahemere põgenikekriis või pankroti äärel Kreeka vaevaliselt edenevad kõnelused kreeditoridega, mille jaoks aeg hakkab ümber saama. Vastselt tagasi valitud Suurbritannia peaministrile David Cameronile on Riia tippkohtumine esimene võimalus tutvustada teistele riigijuhtidele oma muutuste plaane Euroopa Liidus, mis tagaks Suurbritannia jätkamise ühenduse liikmena.